Esimese veesilma ajalugu

Meie aia esimene veesilm sai kaevatud aastal 2002. Olin aastaid oma õuele tiiki soovinud, kuid millegipärast oli see unistus teoks tegemata. Loomulikult seisis ka peamine aiakujundaja – ema, minu ideele vastu. Ühel suvepäeval aga, kui ta kodunt ära oli, võtsime vennaga labidad ja viskasime augu valmis. Mahutavus ~2 tonni.

Juuli 2008

Esialgu vooderdasin tavalise kasvuhoonekilega, veekogu pidas vett täpselt senikaua, kuni koer sinna esimest korda end jahutama ronis. Seega – paar päeva 🙂

Kuu möödudes järgnes põhja katmine põllukividega, mille fikseerisin tsementi kasutades. Ka sellisel viisil vee kinnihoidmine ei olnud edukas, juba esimesel talvel liigutas külm maapinda nii, et tiigi põhi murdus ära.

2004. aasta suvel ostsin valmis tüki basseinikilet, selle alla panin liiva ja tavalist kivivilla. Tänaseni pole probleeme olnud, ka siis, kui elusloodus seal end kastmas käib. Järeldus: nõuetekohaselt paigaldatud basseinikile kestab pikalt 🙂

Esialgu lasin tiiki elutsema mõned ahvenad ja paar hõbekokre. Kuna ainukeseks vee ringiliigutajaks paigaldasin väikese purskkaevupumba, siis nagu ikka, tekkis ka siin õige pea vetikaprobleem. Pumba filtrisvamm oli pidevalt umbes ja vesi oli hapnikuvaeses seisundis.

Kõikidest muredest hoolimata ostsin 2005 a Lõunakeskusest mõned shubunkinid ja  3 koid. Tundusid ägedad ja müügiakvaariumil oli ka silt – kasvab kuni 1 m pikkuseks!?!?

Talv 2005/2006

Sügiseks olin end rohkem harinud,  teadsin – need kalad elavad aastakümneid ja nad ei eelista läbikülmumist 🙂 Seega 2005. a sügisel talvitusid kalad elutoas, selleks spetsiaalselt soetatud plastiktiigikeses.

 

 

Läbipaistmatu vee situatsioon kestis kuni aastani 2007, põhja ja ka kalu sai suviti selle aja jooksul näha üsna lühikeste perioodide vältel – kui keegi viitsis teha 100%-lise veevahetuse koos basseinipesuga. Edasi filtreerimise alajaotuse all.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *