2013 – Lühidalt: koid vs taimed teie aiatiigis

Kui teil puudub võimalus või te ei soovi basseinis regulaarset veevahetust teha, siis on taimed nitraatide omistamise seisukohalt basseinis üliolulised. Minu praktika on näitanud, et isegi niivõrd vastupidavad taimed, nagu seda on vesiroos ja vesikupp, kannatavad koide aktiivsele tuhnimise all kõvasti. Värsked tärkavad lehed on koidel eriline maiuspala – nende ärasöömata tükke leian filtrist või skimmerist üsna tihti.

Kinnituseks sel kevadel, samal päeval tehtud pildid basseinis ja märgalal kasvavatest vesiroosidest. Mõlemad kasvukohad olid talvel jääkatte all.

2013-05-19 10.18.03 2013-05-19 10.18.15

Ühtlasi tasub taimede istutamisel arvestada seda, et lisaks taimelehtede söömisele meeldib koidele ka istutuspottides tuhnida. Oma kogemustele tuginedes väidan, et parim lahendus on vesirooside kruusa (2-5cm fraktsiooniga) sisse istutamine. Kalad küll kaevavad pottides ja taimed ajavad juured kruusa vahelt välja, aga vähemalt ei lendle muda mööda basseini laiali.

Et taimekasvatust mitte liiga pessimistlikes värvides näidata, siis tõestus, et  koibasseinis asuv vesiroos suudab suve edenedes siiski vohama hakata.

Kudemine 07.07.12

Lisaks vesiroosile ja järvest toodud iiristele on märgalas veel 2 taime: vesikatk ja vesikuusk.

vesikatk vesikuusk

Mõlemaid leidub meie veekogudes suurtes kogustes ning nende puhul tasub eelkõige arvestada fakti, et mõlematel on ideaalsetes kasvutingimustes tendents vohada kontrollimatult. Piisab taime poolitamisest, et mõlemad osad edukalt edasi kasvaksid. Samas näitab jälle isiklik kogemus, et koikarbid pistavad ka need taimed varem või hiljem nahka. Olen neid naabruses asuvatest järvedest oma basseini püüdnud tuua, kuid vohama on nad hakanud ainult basseini juures oleva oja taimefiltri osas.

Lisaks eelnevale taimekooslusele olen proovinud kasvatada ka veel pinnal vabalt ujuvaid taimi vesihüatsinti ja vesisalatit, kuid kuna need katsed toimusid enne märgala ehitamist, siis ka sellest ei tulnud midagi välja.

Kokkuvõtteks:

  • Vesiroos ja vesikupp on mõlemad piisavalt vastupidavad, et koibasseinis edukalt kasvada. Istutamisel jälgi, et kalad ei pääseks kasvusubstraati tuhnima – kata potipinnad piisavalt suurte kividega, taim kasvab nendest mööda. 
  • Kui kasvatate kalu suuremas tiigis, mille puhastamine on keeruline, siis vältida vesikatku ja vesikuuse kasvatamist, nende vohamist on hiljem väga raske kontrolli alla saada.
  • Meeldetuletus – kuigi taimed on päevasel ajal abiks ka lisahapniku tekitamisel, tarvitavad nad öötundidel seda ise ka! See võib viia tiigi hapnikutaseme suure kõikumiseni.
  • Kui istutate taimed liiga viljakasse pinnasesse, siis omistavad nad meelsamini toitaineid sealt, kui veest.
  • Kui vesiroosi lehed kipuvad punaseks värvuma, ei ole viga midagi – nii näitab vesiroos, et kasvutingimused (valgus, toitained) on ideaalsed.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *