2008 – ojake, kosk, kaskaad

Suur bassein oli 2 aastat vanaks saanud ja selle ümbrus tundus juba liiga harilik…järelikult oli vaja muudatust – tekkis plaan teha ojake või kosk (tegelikult selle ehitasin ma paekividest juba 2006 aastal) või kaskaad, mis lisaks vee aereerimisele ka väikest vulinat ja silmailu looks.

Kuna vajaliku kõrguse saavutamiseks mulda kuskilt võtta ei olnud, käisime onul abiks kive korjamas, tingimusel, et resultaat meie õuele kallataks. Kivid kujundatud, panime ojasängi põhja basseinikile ülejäägid ja seda varjama omakorda järgmise kihi kive. Lamedad kivid ojapõhja tarbeks leidsime põhjarannikult 😉

Üldpilt 2008

Esimesel suvel polnud mingeid probleeme, ojja tekib vetikas ja sadestub ringilendav tolm, aga see on kõik normaalne. Samuti tekivad sinna kasulikud bakterid, kes filtreerimisprotsessile kaasa aitavad.

Oja lähemaltEsimese talve möödudes tabas aga ojakest ikaldus – mingid närilised olid endale kivihunnikusse pesa teinud ja talvel kile mitmest kohast katki närinud. Esialgu said augud pvc-liimi ja kiletükkide abil paigatud, 2010 a isegi uus kile ostetud, kuid katki närimine jätkus ka edaspidi.

Oja üld 2008

2012 a kevadel otsustasin näriliste võidukäigule lõpu teha – betoneerisin kogu ojapõhja, lisaks tegin oja pikemaks, lisades viimasele kolmandikule 250L valmis plastiktiigi. Selle eesmärgiks on olla nii oja pealt koguneva prügi settekamber, kui ka koht, kus veetaimed kasvada (ja biofiltreerimise protsessis osaleda) saavad.

Taimekasvatusosa 2013Mõned kokkuvõtvad mõtted:

  • Kui kilepõhjaga oja teha nii, nagu kile paigaldusjuhised seda nõuavad, siis on vaatamisrõõmu aastateks.
  • Ma ei soovita ojakest lisada basseinile, millel puudub skimmer – oja aitab edukalt kokku korjata kõikvõimalikku õhus lendavat prügi ja kui skimmerit pole, mis sodi enne settimise pinnalt ära korjaks, on vaja väga head veeringlust, et saaste lõpuks ikkagi filtrisse jõuaks.
  • Kui läbi oja pumbata kogu basseinis ringlev vesi, siis tuleb arvestada, et öötundidel teeb kosk korralikku kohinat, mis võib naabrite (või teie enda) und häirida. Sama on ka kõikvõimalike purskkaevudega. Filtripump aga peab lööma 24×7, sestap ongi minul 2012 aastast oja ringiajamiseks eraldi lahjem pump.
  • Mida kõrgemalt algab oja/kaskaad, seda väiksemat veekogust pump sinna otsa lüüa jõuab.
  • Planeerimise faasis tasub ojale lisada nn. bog-area/märgala, sinna saate istutada nii vesiroose, kui ka teisi taimi, mis juuri pidi vees armastavad olla. Mida suurem see ala on, seda parem – taimed omastavad nitraate, mis suurtes kogustes koidele kahjulikud on, samuti vähendab mõistlik taimekogus veevahetuse vajadust.
  • Vesi läheb lihtsaimat teed pidi – seega kui teete ojapõhja suurtest kividest, voolab vesi nende vahelt, mitte pealt (sõltuvalt muidugi voolava vee kogusest). Selle vastu on saadaval spetsiaalset musta värvi ja elusloodusele ohutut ehitusvahtu. Kui soovid – kirjuta mulle 🙂

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *