Forell aiatiigis?

2008. aasta kevadel tekkis mõte ümber lükata müüt – “vikerforell tahab voolavat ja jahedat vett ja ei ela suletud aiatiigis mingil juhul.”

Kahjuks ei leia internetiavarustest täna enam ühte USAs tehtud doktoritööd, mis kõik need väited ümber lükkas. Tegelikult aga on ideaalne veetemperatuur forellile 18°C, seda küll mitte kala taluvuse pärast, vaid pigem vee hapnikusisalduse pärast – täiskasvanud forelli hapnikutarve on vähemalt 5 mg/L kohta ja kõrgematel temperatuuridel langeb lahustunud hapniku tase vees kiiresti.

how-temperature-affects-oxygen-levels

Vikerforelli on suletud süsteemides kasvatatud edukalt ka 23-25 kraadises vees, vähese googeldamisega leiab isegi näiteid, kus kalad peavad hästi aereeritud vees mõningat aega vastu ka 29-30 kraadi. Samas üle 23 kraadi hakkab aga neil siiski südametegevus aeglustuma, motoorika on häiritud jne.

Teadsin, et väikese basseini veetemperatuur ei tõuse eriti üle 20 kraadi. Seega olin peale materjalide läbi uurimist kindel, et lisaaereerimisega ja korraliku filtrisüsteemiga saan paar kala edukalt ära kasvatada. Mai lõpul tõin Võrumaa vast ühe suurima kasvataja, Arvo Leoki käest 2 umbes 1 kg kala. Ta arvas samuti, et ega need ei ela, kuid sellegipoolest pakkus lahkesti ka ühe suure kühvlitäie spetstoitu kaasa. Ca 30 minutit kestva transpordi ajaks mul kahjuks aeraatorit võtta polnud ning tundub, et üks kala selle nahka läkski – oli basseini jõudes mitu tundi väga uimane ning asjatu surma vältimiseks panime ta grillile.

Teine tegelinski aga elas rõõmsalt oktoobri alguseni, kaaludes grillipeo ajal natuke üle 2 kg. Enamuse aja passis varitsedes paigal. Nii kui visati kasvõi 1 graanul, kohe sööstis ja neelas. Päevane graanulinorm oli max 6 tk. Igavuse leevendamiseks panin talle ühel hetkel seltsi kümmekond pisikest hõbekokre. Nendest elas suve lõpul üsna räbaldunud olekus paar-kolm…ju siis maitses forellile ka päris liha.

Forell, juuni 08

Lõppkokkuvõtteks – forelli on aiatiigis võimalik kasvatada küll, kui jälgida etteantud nõudmisi vee hapnikusisalduse ja kalade asustustiheduse kohta. Kuna forell on aktiivne pinnalttoituja, siis arvan, et 5-6 mõnesajagrammist tegelast parves on visuaalselt atraktiivsem jälgida kui 1-2 suurt isendit.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *