Õppetunnid filtreerimise kohta

Tiigi valmimisaastal puudusid mul kõik vastavad teadmised, sestap lasin ühel K-Rauta inimesel endale kenasti “mütsi pähe kududa”. Jäin uskuma, et “kui mõnetonnises basseinis on mõned kalad, siis polegi filtrit vaja, tekib loomulik tasakaal, piisab ainult purskkaevupumba abil vee aereerimisest“.

Väike bassein, juuni 2005

Tegelikkus muidugi nii ideaalne ei ole. Juba ca 3. päeval märkas ema, et purskkaevu joa kõrgus on tunduvalt alanenud, paari nädala möödudes aga lakkas pump üldse töötamast. Lähemal vaatlusel selgus, et svamm, mis peaks takistama suuremate osakeste sattumist pumbatiivikuni, on eiteakust tekkinud mudast läbi imbunud.

 

Nagu juba mainitud, sellega ei osanud pumpa ostes küll arvestada. Basseini kohal kõrgub ploomipuu, kaldaääri kaunistavad lilled, tuul keerutab aias ringi kõike mittevajalikku ja loomulikult jõuab osa sellest teie basseini. Selliseid edukalt toimivaid “sääsekasvatustiike” võib leida sadadest Eesti koduaedadest. 🙂

2005. aastal ostsin esimesed kolm koid ja mõne shubunkini. Vesi oli endiselt ilus roheline. 2006 a. kevadel võtsin akvaariumipidamisest üle jäänud kanisterfiltri (ca 250L vee jaoks mõeldud) ning ehitasin naturaalsest põhja-eesti paekivist hunniku, mille alla kogu kupatuse peitsin. Kas sellise filtri lisamisest ka midagi kasu oli? Loomulikult mitte 🙂 Filter ummistus paari nädalaga, vesi oli täiesti läbipaistmatu ja vetikas vohas jõudsalt.

Akvafilter_juuni_062006. a. suve teisel poolel ostsin koide paremale talvitumisele mõeldes järjekordse Hozelocki filtri, mille esmalt rakendasin tööle väikese tiigi kasuks. Kuna koid olid suuremasse basseini kolinud (shubunkinid jäid, otsustasin liigid lahku lüüa), siis andis uuendus esialgu (august-septembri keskpaik) tunda küll: vesi oli selge, purskkaevupump ei ummistunud ja üldse tundus kõik tiptop. Asi muutus septembri teisel poolel – puudelt hakkavad langema lehed, söömata ploomid, tuul toob omakorda rämpsu lisaks. Mõne nädalaga läks vesi taas läbipaistmatuks, filtrisvammid olid pidevalt umbes ning selleks aastaks oli filtreerimisisu otsas. Pesin anuma ära ja paigaldasin keldrisse, sinna, kuhu ta esialgu mõeldud oligi.

2008 kevadel proovisin googlest leitud õpetuste järgi teha 80 l ravimitünnist varasemast paremat filtrit.

Juuli 2008

Filtreeriva meediana kasutasin Koduekstra poest ostetud käsnkõrvitsast massaazhinuustiku tükke+vanadest filtrisvammidest lõigatud tükikesi. Võib öelda, et see kooslus toimis enam-vähem ootuspäraselt kuni sügiskuudeni. Vahetasin küll paar korda vett, kristallselge see ka polnud, kuid tähtsaim objekt – juunis toodud vikerforell elas ja oli väga rahulolev. Vt. ka Forell aiatiigis?

Sama filtriga ajasin läbi kevadeni aastani 2012, käsnkõrvitsa asendasin tavaliste svammitükikestega, suve jooksul vahetasin 3 korda vett ja basseinis olevate hõbekokrede elutingimused olid sellega rahuldatud. Proovisin paaril kevadel ka koisid esialgu väikeses tiigis hoida, arvates, et vesi soojeneb seal kiiremini, kuid selline solgutamine on neile pigem stressitekitav.

80L filter, aprill 2009

2012 kevadel sättisin töökorda keldris kasutusel olnud, kuid juba paar aastat täiesti kuival seisva Hozelock Ecopower 2200 filtri. Vahe seisnes selles, et filter ei sisaldanud enam svammi (mis ummistus ja vajas paar korda kuus hooldust), oli täidetud ringiliikuva meediaga ning seda omakorda täiustas veel pisike akvaariumi õhupump. Nn. “moving bed” filtrist ja tema toimimisest on pikem jutt siin.

Kokkuvõtteks võin öelda, et viimane variant rahuldab mind – vesi püsib selge, pikapeale hakkab niitvetikas siiski kasvama, aga selle levikut saab kontrollida basseinide jaoks mõeldud tolmuimeja abil.

NB! Kalu selles basseinis ei ole, kui koid peaksid järelkasvu andma, siis ilmselgelt on ka filtreerimisprobleemid tagasi.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *