Uueks hooajaks valmistumine. Niitvetikas? Niitvetikas…

Vabandust, et pole nii kaua sõna võtnud, elu on vahepeal elamist vajanud 🙂

Igatahes, uus kevad on saabunud ja seda alustasin, erinevalt eelmisest aastast, suure basseini põhjaliku puhastusega. Selline nägi bassein välja 4 aprilli ennelõunal:

Üks lähemalt võetud pilt ka. Õnneks surnud konnasid kaadrisse ei sattunud, aga neid oli seal vähemalt paarkümmend. Lisaks surnud sisalikud, vihmaussid ja mitmesugused putukad – kõik kinnitus sellest, et bassein jääb ilma lisaõhutuseta talvel kindlasti ummuksile.

Egas midagi, pump tööle ja varsti oli seis selline. Voolik, kust pildi tegemise hetkel nagu basseini vett juurde tuleks, on tegelikult paralleelselt toimuv filtri tühjendamine.

Kui tühjendus tehtud, siis tuli appi vana hea survepesur ja kogu kile sai sentimeeterhaaval üle lastud.

Tulemusega jäin igatahes rahule ja lootsin, et kuna niitvetikast sai enamik välja pestud, see mind enne sügist uuesti kiusama ei hakka. Peale täitmist nägi siis bassein välja selline:

Muideks, kuna ojake on plaanis likvideerida – ikkagi kurivaim lekib kuskilt, siis võtsin sealt paar taime kastiga lisaks, kindlasti aitavad biofiltreerimise osas kaasa.

Nüüd oleks hea ja tore postitus mingisuguse positiivse noodiga lõpetada, aga nagu pealkirjastki võis aimata, on mingi jama ikka tulemas 🙂

Nimelt, kuigi kalu basseinis esialgu polnud ja filter töötas nii nagu pidi, tekkis niitvetikas juba nädalaga uuesti. Mõned kaadrid näidistena:

Kaunis! Kas pole? 🙂

Õnneks oli vaja paarile kliendile kaupa tellida ja seega otsustasin võitlusse karmimad meetmed rakendada – tellisin ühtlasi ka endale 1 potsiku Aquaforte Oxypondi (sisaldab suurel hulgal vesinikperoksiidi), mis teoorias vähemalt pidi kõige efektiivsemalt niitvetika vastu abistama.

 

 

Kui kaup kohal, sai ta kohe ka vastavalt doseerimisjuhisele tiiki kallatud. Esialgu jäi mulje, nagu oleks valget väetist põhja pannud, pulber langes põhjale ja ma jõudsin juba korraks mõelda, kas ikka tegin kõik õigesti. Käisin lugesin manuaali uuesti ja kui poole tunni möödudes basseini juurde läksin, oli pulber põhjast kadunud ja kogu põhi mullitas. Veepinnale oli tekkinud mingi vaht. Millegipärast ma ei teinud sellest nähtusest pilti, sorry 🙂

Tootja lubab, et 24 h möödudes saab rohelistest vetikakiududest pruun, mis laguneb puudutamisel kergesti ja mida saab tiigist välja püüda. Nii enamvähem ka läks, kas just 24 tunni jooksul, võibolla mõni tund peale, aga lubadused olid õiged – ka need vetikaosad, mis endiselt rohelised olid, lagunesid puudutamisel tükikesteks.

Seega väike tolmuimejaring basseinis ja päev hiljem nägi asi hoopis parem välja. Muideks, kalad said ka vahepeal välja viidud, seega aine on neile tõesti ohutu:

Mainisin korraks, et päris 24h jooksul see vetika lagunemine ei juhtunud, igatahes nüüd on nädal ja paar päeva aine lisamisest möödas ja vetikat enam lisaks ei kasva. Lagunemine kestis mitu päeva ja sellise koha peal, kus vesi vähem ringleb, moodustusid lagunenud vetikast lausa kuhjakesed, mille iga päev tolmuimejaga ära tõmbasin. Üksikutes kohtades on mõned niidid alles, aga need ei pikene ja kalad tegelevad nende söömisega nagunii.

Kokkuvõtteks: tundub, et selles võitluses olen sel aastal siiski mina see võitja pool! 1 kg Pondoxyt suudab töödelda 35 000 l vett, seega on mul ikka päris mitme mitme aasta varu seda olemas. Kindlasti aitavad ka korralikult toimiv filter ja piisav taimede hulk balansi tekkimisele kaasa nii, et elame – näeme 🙂 Kuna tean, et niitvetikas teeb pahandust paljudes tehistiikides, kirjutan kindlasti ka edaspidi, kuidas seisud on.

Uus blogipost juba paari päeva pärast, tegin vahepeal ka väikesele aiabasseinile uuenduskuuri!

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *